Nikolai Mordan on Eesti kaunitel maastike maastikel rännanud ja neid jäädvustanud juba aastaid. Tema teekond kaamera taga algas nooruses, kui tema kätte sattus esimene videokaamera. Katse-eksituse meetodil on ta fotograafiteekond kulgenud läbi mitmete etappide alates staatiliste maastikupiltide pildistamisest kuni öises tähistaevas veiklevate virmaliste jäädvustamiseni. Tema arsenali hulgas on nii foto-, video- kui ka droonikaamerad. Nikolai lugu on nagu ta enda pildid – täis sügavust, värve ja elamusi, mis kutsuvad kaasa mõtlema ja avastama.
Kuidas sai alguse sinu huvi fotograafia vastu?
Kuskil veel kooliajal hakkasime tegema kooli rahvusvahelise projekti jaoks videoid, ja sel ajal olin mina “kaameraga inimene”. Tol ajal meeldis mulle rohkem just maastikuvaateid filmida. Üks suurim põhjus oli, et maastik ja taimed ei liigu palju, võrreldes inimestega näiteks 😊. Hiljem, kui hakkasin ka ise natuke väljaspool Eestit reisima, meeldis mulle rohkem pildistada seda, mida ma silmaga näen, mitte sellises “mina ja ilus ehitis mu taga” stiilis. Järgmine samm oli, kui hakkasime matkama – siis tekkis soov oma pilte ka teistega jagada, et ilusaid kohti näidata. Ja hiljutine viimane samm oli COVIDi ajal, kui oli vaja leida midagi, et mitte kogu aeg kodus istuda. Siis võtsingi drooni kasutusse ja hakkasin rohkem Eestis reisima ja proovima mitte ainult head vaadet leida, aga ka õigel ajal kohale tulla, et parimat valgust saada jne jne. Et mitte ainult “pildista seda, mida näed, kui mööda lähed”, vaid pigem “leia vaade, plaani aeg ja oota, kui õige ilm tuleb (kui see üldse tuleb)”.
Kes on olnud sinu suurimad mõjutajad fotograafias?
Mu “tavaline” skeem oli alati: vaata ilusaid pilte ja fotoraamatuid ja proovi samu asju teha, nagu seal on. Midagi nagu “see, like, and try to replicate” (vaata ja kui meeldib, proovi jäljendada). Ja kui ma ei saa aru, kuidas mingi asi tehtud on, siis see annab ajendi midagi lisaks lugeda ja õppida.
Milline on olnud sinu kõige meeldejäävam hetk fotograafina?
Hmmm… Vist virmalised ja see moment, kui ma sain neid (loodetavasti) ilusasti pildistada. Rohkem kui 20 aastat tagasi nägime Eestis väga tugevaid virmalisi (see oli siis 2 päikesetsüklit tagasi), aga tol ajal ei olnud mul ei kaamerat ega kogemust. Aga sel aastal õnnestus mul samasuguseid näha ja õigel ajal õigel kohal olla, et pildistada.
Pildi lugu. Need on 2023. aasta aprillis meie põhjarannikul Tallinna lähistel pildistatud virmalised. Eelmisel aastal oli meil vähemalt 5 tugevat tormi, mis selliseid vaateid pakkusid, kaks kevadel ja kolm varasügisel (sügisel oli veel paar, üks neist oli VÄGA tugev, aga kogu meie taevas oli kahjuks tol ajal paksus pilves). See panoraam on pildistatud juba südaööl, aga vaade oli nii hea, et ei tahtnud koju minna. Sel pildil on ka näha, kuhu tahaksin edasi arendada... põhjarannik Tallinna ümbruses on hea, see on lähedal ja sinna on lihtne jõuda. Aga see kollakasvalge kaar virmaliste keskel on meie naaber Helsingi ja see särab kahjuks väga. Teine asi, mida tahaksin siin parandada, on leida hea esiplaan, mis oleks kodu lähedal (sest kui tavaliselt virmalised särama hakkavad, siis on suht vähe aega kohale jõuda... või siis on vaja kogu ööks välja minna, mis on tavaliselt natuke keeruline). Hea uudis on aga see, et 2024. aastal peaksid virmalised olema tugevamad ja kestma kauem. Siis jääb pildistamiseks ja kohalejõudmiseks aega ka rohkem.
Mida sulle meeldib kõige rohkem pildistada, mis on su lemmikteemad ja miks?
Tundub, et lemmikteemad ongi maastik ja loodus üldiselt. Eestis meeldivad mulle väga meie rabad, kus saab igal aastaajal leida ilusaid vaateid.
Millised on olnud su suurimad väljakutsed fotograafina ja kuidas sa need ületasid?
Kõige keerulisem on olnud aru saada ja õppida, kuidas öövaateid pildistada – näiteks virmalisi, öötaevast, Linnuteed, ööpilvi suvel jne. Ja vastus on nendele väljakutsetele alati olnud sama – “trial and error” ehk “proovi, tee vigu, saa aru mis juhtus, proovi veel kord” jne jne. Mul on veel palju õppida selles vallas, aga loodan, et iga järgmine katse on natuke parem kui eelmine.
Milline on olnud su senise karjääri kõige väärtuslikum õppetund?
“Võta alati kaamera kaasa!”, sest isegi mobiiliga tehtud pilt on parem, kui pole üldse pilti. Aga see õppetund on rohkem seotud isiklike momentidega. Maastikufotograafias on natuke teine asi – alati on järgmine võimalus olemas (ainult ei tea, millal see võimalus tuleb).
Millist sõnumit soovid oma fotodega edasi anda või rääkida?
Üks on näidata, kui ilus on meie maa, ja et need kohad, mida iga päev näeme, on ka väga ilusad. Teine on näidata selliseid asju, mida inimesed igapäevases elus ei näe (nagu helkivad ööpilved või Linnutee).
Pildi lugu. Need on need helkivad ööpilved, millest rääkisin. Pildistatud 2023. aastal juuli lõpus Kõnnu Suursoos. (Kogu Põhja Kõrvemaa alal on see raba mu lemmik, sest sinna on mul suht lihtne kodust minna... Teised rabad vajavad kohalejõudmiseks rohkem aega, mis tööpäevadel teeks elu natuke keeruliseks.) Helkivate ööpilvede aeg on juunis-juulis ja juuli lõpus olid need sel aastal viimased. Käisime paar päeva järjest rabas, et neid pildistada. Ja mis mulle veel rabades meeldib on see, et need väikesed laukad pakuvad suurepäraseid peegeldusvõimalusi. Kahjuks on seal pildi paremal poolel juba näha saabuvaid "tavalisi" pilvi, mis paarkümne minutiga katsid kogu taeva... aga mingi pildi ikka sain.
Mille põhjal otsustad, millised vaatamisväärsused või loodusvaated väärivad jäädvustamist?
Üldiselt mulle meeldivad väga lossid ja varemed (ja keskaegsed ehitised). Kui reisin, siis alati proovin lähikonnast midagi huvitavat leida. Siis meeldivad ka teatud piirkondade spetsiifilised maastikudetailid. Mäed on alati hea põhjus minna kuhugi, kus need on. Ja kui saab seal matkata, siis veel parem, sest kui inimene aeglasemalt liigub, siis on tal ka rohkem aega ringi vaadata.
Millist fotovarustust eelistad kasutada ja miks?
Kuna olen maastikuinimene, siis eelistan lainurkobjektiivi (ja kui on vaja veel laimaks minna, siis panoraami tarkvara on alati hea variant). Viimastel aastatel sain paremini aru, kuidas drooni kasutada. Kui nüüd endale uue drooni ostsin, valisin parima sensoriga, aga ilma suumobjektiivita kaamera (vaatasin oma piltide ajalugu ja sain aru, et kahe aasta jooksul olin kasutanud suumi maksimaalselt 6-7% piltidel). Tavakaamerana kasutan Pentaxi kaameraid aastast 2008. Ja kuna ma ei ole professionaalne fotograaf, siis vahetada kõiki objektiive ja varustust teise süsteemi vastu on mulle liiga kallis, seepärast jätkan vist Pentaxiga tulevikus ka. Kui elasin Saksamaal – ostsin seal endale kastitäie 1980ndatest pärit Pentaxi asju ja proovisin ka natuke filmile pildistada. Hea on see, et saan neid vanu objektiive (näiteks 50mm f1.2) kasutada ka uue digikaameraga. Mul on ka paar sõpra, kes Pentaxi kasutavad, ja me saame omavahel jagada ja laenutada asju.
Kui palju aega ja tähelepanu pöörad piltide järeltöötlusele?
Ma proovin teha nii, et peale pildistamist ma mõnda aega piltidega ei tegele. Siis valin 2-3-4 pilti, mis mulle tõesti meeldivad ja töötlen ainult neid. Kasutan ainult Lightroomi (suht vana versiooni ka, mis samuti piirab mu järeltöötluse võimalusi), ehk suuri redigeerimisvõimalusi mul ei ole. Kasutan ka panoraami tarkvara. Ja ööpiltide (Linnutee, tähed, täherajad, süvataevas) puhul kasutan ka spetsiifilist tarkvara.
Kuidas mõjutab fotograafia sinu meelest inimeste suhtumist loodusesse ja keskkonnakaitse teemadesse?
Ma loodan, et kui inimesed näevad kõiki neid ilusaid asju, mis nende ümber on, saavad nad aru, et kui tahame, et see tulevikuks jääks, peame midagi tegema.
Milliseid fotograafia-alaseid veebisaite, raamatuid või ajakirju sa regulaarselt loed?
Regulaarselt midagi ei loe, aga jälgin selliseid veebilehti nagu “Landscape Photographer of the Year” ja sarnaseid. Kui leian hea pakkumise, siis ostan ka nende aastaraamatuid (flipbook).
Milliseid vigu näed algajaid fotograafe tegemas või milliseid tegid algajana ise ja kuidas neid vältida?
Algajad minu meelest liiga vähe pildistavad ja liiga palju postitavad pilte. Mul oli sama probleem, aga mul vedas, et postitasin pildid sinna, kus käis vähe inimesi neid vaatamas.
Mis nõu annaksid kellelegi, kes soovib fotograafiaga algust teha?
“Mine välja ja tee pilte!” Isegi kaasaegse mobiiliga saab teha ilusad pilte ja alustamiseks ei pea head kaamerat valima. “Mine välja varahommikul või hilisõhtul ja vaata, kuidas valgus muudab asju”.
Pildi lugu. See pilt on tehtud Kõnnu suursoos kaks aastat tagasi. Tookord ööbisin rabas ja pilt on tehtud umbes kell pool viis hommikul, kui päike hakkas just tõusma ja esimesed värvid ilmusid läbi udu. Suvel on meie rabades alati nagu loterii - kas udu tuleb või mitte, kas ta on paks, kas ta hajub kiiresti või jääb kauemaks jne jne. Erinevad ilmaennustuste veebilehed natuke küll aitavad, aga need ainult suurendavad tõenäosust, et "okei... vist prognoos on hea, tuleb vist minna rabasse ööbima".😊
Milline on su lemmik pildistamiskoht Eestis ja miks?
Läbi aastate olen alati hea meelega matkanud Põhja-Kõrvemaal. Iga reisiga leian sealt uusi ilusaid vaateid.
Kas on mõni konkreetne koht Eestis, mida sa pole veel pildistanud, aga tahaksid pildistada?
Tahaksin väga Soomaa viiendat aastaaega pildistada varakevadel kaameraga ja drooniga.
Aitäh sulle intervjuu eest!
Nikolai Instagrami konto: https://www.instagram.com/nikolai_mordan
Vestlus Nikolai Mordaniga on olnud kui rännak läbi värvide, valguse ja varjude maailma. Tema pühendumus ja oskus märgata ilu igas hetkes on imetlusväärne. Nikolai ei pildista lihtsalt maastikke või taevatähti – ta püüab tabada ja edasi anda seda erilist tunnet, mis tekib kohas, kus loodus ja valgus kohtuvad. Tema fotod on kui peegeldus loodusest, mis jutustab vaikselt oma lugu ja meenutab meile, kui oluline on peatuda ja hinnata seda, mis meil on.
Kommenteeri esimesena