Hiiumaa kaugeimast nurgast, Kõpu tuletorni lähistelt pärit Eerik Ülevain sai fotopisiku oma isalt Peetrilt. Seebikaga klõpsivast fotohuvilisest on nüüdseks saanud tuntud drooni- ja maastikufotograaf, kes armastab jäädvustada koidu- ja hämarikuhetki ning kelle päikeseloojangukiirtes Kõpu tuletorni fotot võisid külastajad imetleda Dubai Expol. Kui vaatad tema fotosid, siis peegeldub neis midagi tuttavlikku ja samas võluvat – need räägivad hetkedest, millest me sageli peatumata mööda jalutame, märkamata ise, kui erilised need on. Täna jagab Eerik meiega, kuidas need hetked on tema elu muutnud ja milliseid lugusid ta läbi oma kaamerasilma on kogunud.
Kuidas sai alguse sinu huvi fotograafia vastu?
Tegelikult on raske öelda, millal see tõsine huvi tekkis. Mul oli kunagi üks nn seebikarp, millega ma pilte tegin, küll pigem vähe, aga siiski. Ja siis seoses nutitelefonide arenguga hakkasin ka telefoniga järjest enam pilte tegema. Kuni ühel hetkel kinkis mu isa mulle enda Nikon D80, millega sai juba vähe aktiivsemalt pilte tehtud.
Kes on olnud sinu suurimad mõjutajad fotograafias?
Ühte kindlat mõjutajat ei olegi. Eks ma olen jälginud paljusid Eesti ja välismaa fotograafe. Kellegi konkreetse nime ma ei tahaks hakata välja tooma. Ma ammutan inspiratsiooni kõikjalt ja üritan ikkagi oma stiili viljeleda. Aga näiteks mu enda isa on mulle head nõu andnud. Tema on aga rohkem siiski kroonik, mina pigem kunstilisem fotograaf.
Kas sul on mingid isa käest saadud tarkusesõnad eriliselt meelde jäänud?
Mul on meelde jäänud kaks mõttetera temalt:
1. Vinge tehnika ainuüksi head pilti ei tee. Aga hea fotograaf teeb suurepärase pildi ka vanema kaameraga.
2. Piltide töötlemisega ei tasu liiale minna. Selles mõttes, et töötlemine on libe tee ja pildi ebareaalseks keerata on lihtne.
Milline on olnud sinu kõige meeldejäävam hetk fotograafina?
Minu fotod võib põhimõtteliselt jagada kaheks. Need, mis tehtud kaameraga, ja need, mis drooniga. Ma olen tegelikult mõlemate üle uhke ja meeldib see, et mõlemal on omad head ja vead. Usun, et heades tingimustes tehtud droonifotod on need, mille üle ma kõige rohkem uhkust tunnen. Näiteks suvise päikeseloojangu ajal jäädvustatud Kõpu tuletorni pilt on jõudnud koguni Dubai Expole.
Mida sulle meeldib kõige rohkem pildistada, mis on su lemmikteemad ja miks?
Kes on mind Instagramis või Facebookis jälginud, see teab, et päikesetõus ja -loojang on teemad, mis läbivalt mu pilte iseloomustavad. Valdavalt soojad toonid ja natuke kunstiline lähenemine. Peamiselt ikkagi loodusmaastik ja linnakeskkond. Mind on ka naljatades nimetatud udufänniks. Need suvised uduga pildid on lihtsalt nagu teisest maailmast. Sekka olen teinud aeg-ajalt ka portreepilte ja jäädvustanud sündmusi (näiteks pulmi ja sünnipäevi).
Millised on olnud su suurimad väljakutsed fotograafina ja kuidas sa need ületasid?
Ilm on alati Eestis parajas väljakutse, kuna see on ettearvamatu. Vahel ei teegi ilm koostööd ja tuleb leppida sellega, mis on, või siis tulla mõnel muul päeval uuele katsele (kui see on võimalik). Külma ilmaga tuleb arvestada näiteks, et teatud oludes võivad drooni propellerid jäätuda ja et pakasega tuleb hoida akusid põues soojas.
On olnud tehnikaga seotud väljakutseid, kus on puudu olnud võtteks vajalik tehnika. Sellisel juhul on appi tulnud Operaator Kõps. Tahakski neid siinkohal tänada!
Erinevad drooniga seotud nüansid olen endale aastatega selgeks teinud, nii et selles osas õnneks mind üllatada ei ole enam kerge.
Milline on olnud su senise karjääri kõige väärtuslikum õppetund?
Alati tasub kodust lahkudes kontrollida, kas akud ja mälukaardid on kaasas. Kaugemale minnes ka seda, kas akude laadijad on kaasas. 🙂
Millist sõnumit soovid oma fotodega edasi anda või rääkida?
Et me oskaks väärtustada seda ilu meie ümber, mida me igapäevasaginas tegelikult ei märkagi.
Mille põhjal otsustad, millised vaatamisväärsused või loodusvaated väärivad jäädvustamist?
Otsustan puhtalt sisetunde pealt tegelikult. On väljakujunenud nö lemmikpaigad, mida korduvalt olen jäädvustanud.
Millist fotovarustust eelistad kasutada ja miks?
Kui väljasõidule minek, siis tegelikult on kolmik: telefon, kaamera ja droon. Sellega katab siis vajaduse. Telefoniga teen põhiliselt sotsiaalmeedia story‘sid, drooniga õhukaadreid ja kaameraga siis kas statiivilt või käest pilte. Kaamera ees tihti teleobjektiiv, harvem ka lainurkobjektiiv.
Kui palju aega ja tähelepanu pöörad piltide järeltöötlusele?
Tegelikult vahel isegi rohkem kui peaks. Olen ühe foto kallal võimeline tunde töötama. Aga ilma järeltöötluseta ei saa. Põhiline töövahend selleks on Adobe Lightroom Classic, lisaks ka Adobe Photoshop. Üritan töötlusega mitte liiale minna, et ei läheks kaduma pildi ehedus.
Kuidas mõjutab fotograafia sinu meelest inimeste suhtumist loodusesse ja keskkonnakaitse teemadesse?
Ma loodan, et see mõjutab inimeste suhtumist positiivselt ja nad hakkavad rohkem mõtlema selle peale. Meile on antud elamiseks ainult üks planeet – me peame hoidma seda.
Kas sul on mõni kogemus, kuidas sinu fotod on mõjutanud inimeste keskkonnateadlikkust?
Otsest kogemust mul selles osas ei ole. Aga mul on tore mõelda, et äkki on see kellegi keskkonnateadlikkust tõstnud. 🙂
Milliseid fotograafia-alaseid veebisaite, raamatuid või ajakirju sa regulaarselt loed?
Jared Polini Youtube’i kontot jälgin, et olla kursis uusimate tuultega fotomaastikul. Olen lugenud ka erinevaid fotograafiateemalisi raamatuid. Hetkel loen raamatut “Photography: History. Art. Technique”.
Milliseid vigu näed algajaid fotograafe tegemas või milliseid tegid algajana ise ja kuidas neid vältida?
Eks ma olen teinud ise aastatega kõva arengu. Pigem olen teinud selliseid igavaid pilte lihtsalt ka. Aga algajatel on sellised tüüpvead maastikufotograafias, nagu viltune horisont või ülekeeratud värvid. Lisaks kasutatakse fake lund ja fake päikest, mis ei tee pilti üldse kenamaks. Portreefotograafia puhul keeratakse näod liialt plastikuks ära.
Mis nõu annaksid kellelegi, kes soovib fotograafiaga algust teha?
Lihtsalt alusta. Pealehakkamine on juba pool võitu. Ei tohi lasta end ehmatada, et kohe ei tule maailmaklassi pildid välja. Näiteks ma teen ise aastas tuhandeid pilte, millest paljud ei tulegi välja ja lähevad prügikasti. See on normaalne. Ajaga kujuneb välja ka kompositsioonitaju ja kaamera/drooni käsitlusoskus. Lisaks otse kaamerast töötlemata pildid ei olegi tihti kenad. 🙂
Milline on su lemmik pildistamiskoht Eestis ja miks?
Kõnnu suursoo on mu viimaste aastate üks lemmikrabasid Eestis. See on hea avar ja mitmekülgne, samuti on seal korralik vaatetorn. Samuti on Soomaa üks fantastiline koht, eriti kevadise üleujutuse ehk viiendal aastaajal. Muidugi on terve kodusaar Hiiumaa mu südames erilisel kohal oma lopsakate metsade ja piltilusate mererandadega.
Kas on mõni konkreetne koht Eestis, mida sa pole veel pildistanud, aga tahaksid pildistada?
Eks ikka on, aga las jäägu midagi saladuseks ka.
Kas on veel midagi, mida tahaksid öelda Ilusate Eesti paikade blogi lugejatele?
Kutsun kõiki minu kontot jälgima. Ma küll postitan ebaregulaarselt, aga üritan hoida latti kõrgel. Valdavalt Eesti pilte, aga sekka ka pilte Belgiast ja muudest Euroopa riikidest.
Aitäh sulle intervjuu eest!
Eeriku Instagrami konto: https://www.instagram.com/eerikylevain
Eeriku lugudest ja piltidest võib näha, et elu ilu peitub sageli lihtsates asjades – päikeseloojangus, uduses hommikus või tagasihoidlikus rabamännisalus. Tema kirg ja pühendumus fotograafia vastu näitavad, kuidas ühest väikesest huvist võib alguse saada midagi suurt, mis lõpuks mõjutab paljusid. Eeriku sõnad ja pildid meenutavad, et igal hetkel on oma lugu ja igaüks meist võib olla selle jutustaja. Hoidkem siis silmad lahti ja märgakem neid lugusid, mis iga päev meie ümber jutustamist ootavad!
Kommenteeri esimesena